EESTI HAGIJATE KODULEHT

S3.jpg

EESTI HAGIJA AVATUD TÕURAAMATU KAUDU TÕUGU VÕTMISE KORD.

Kinnitatud EKL Juhatuses 06.03.2008, protokoll nr 3

EESTI KENNELLIIDU TÕURAAMATU MÄÄRUS (väljavõte):

 1.1.3 Registrisse EST-xxxxx/Uxx kantakse tõukoerad, kes ei oma FCI tõunumbrit, kuid keda tunnustab EKL (täht U kaldkriipsu järel näitab, et tõug on tunnustatud ainult EKL-i poolt) ja eesti hagijate avatud tõuraamatu kaudu registrisse kantavad koerad.

Eesti hagijatele on sisse seatud nn avatud tõuraamat. Tõugu võidakse võtta uusi koeri, kelle vanemaid ei ole registreeritud Eesti Kennelliidu koerte tõuraamatus või Eesti Kennelliidu poolt tunnustatud tõuraamatus. Eesti Kennelliit võib registreerida selliseid koeri Juhatuse otsusega tõuorganisatsiooni ja/või eesti hagija töögrupi ettepanekul.

A. Nõuded koerale, kelle registreerimist avatud tõuraamatusse tõugu võtmisega taotletakse

Tõugu võtmine on võimalik selliste koerte puhul, kes vastavad oma välimuselt, kehaehituselt ja töökasutuslike omaduste poolest eesti hagijale esitatavatele üldistele nõuetele, kuid 

1.      kes ise ja kelle esimese tagasiulatuva põlvkonna vanemad ei ole kantud tunnustatud tõuraamatusse või sellega võrdsustatud registrisse või 

2.      eesti hagija tõugu koerad, kelle põlvnemistunnistus on välja antud Eesti Kennelliidu poolt tunnustamata organisatsiooni poolt. 

Puhtatõulisi, aretuse põhi- või erinõuetele mittevastavast pesakonnast sündinud või tõuraamatumääruse nõuete rikkumise tõttu registreerimata jäänud koeri ei registreerita tõugu võtmise menetluse kaudu. 

B. Tõugu võtmise menetlus

1. Koera omanik esitab Eesti Kennelliidu Juhatusele taotluse registreerimata eesti hagija kandmiseks avatud tõuraamatusse tõugu võtmise kaudu. Taotlusele tuleb lisada võimalikult üksikasjalik selgitus koera tausta kohta, näiteks kogu teave koera eellaste kohta, kasvataja andmed jmt. Lisada tuleb värvifoto koerast. Töökasutuses olnud koera kohta ka Eesti Jahikoerte Tõuühingu või kohaliku jahiorganisatsiooni kirjalik tunnistus töökõlbulikkuse kohta.

2. Esitatud materjalid edastab Eesti Kennelliidu Juhatus seisukohavõtuks tõuorganisatsioonile ja/või eesti hagija töögrupile, kes otsustab edasise menetluse küsimuse. Kui taotlus ja koera kohta esitatud andmed on nõuetele vastavad ning piisavad, esitatud fotomaterjalist nähtub koera piisav tõulisus, lepitakse koeraomanikuga kokku koera ülevaatus ning välimikule hinnangu andmine. Välimuse hindamist võib läbi viia iga koera osas individuaalselt ning kaalukatel põhjustel võivad hindamispädevusega välimikukohtunikud koera ülevaatust teostada ka eri aegadel.

3. Tõuorganisatsioon ja/või eesti hagija töörühm nimetab eesti hagija hindamispädevusega välimikukohtunikud, kellel on õigus anda seisukoht koera tõulise välimiku kohta.  

4. Kahe välimikukohtuniku poolt piisavalt tõuliseks tunnistatud välimikuga koera kohta koostatakse soovitav seisukoht ning see esitatakse Eesti Kennelliidu Juhatusele lõpliku otsuse langetamiseks. 

5. Tõugu võetav koer peab olema märgistatud mikrokiibiga kõige hiljem välimiku hindamise ajaks. Kiipimise kulud kannab vajadusel koera registreerimise taotluse esitanud isik. Enne koera ülevaatusele asumist peab seda teostav välimikukohtunik kontrollima mikrokiibi vastavust dokumentidesse kantud andmetele ning tuvastama koera samasuse. Sellekohane märge tuleb teha koera ülevaatuse aktile.

6. Tõugu võtmiseks läbi viidava ülevaatuse kohta koostatakse vastav vormikohane akt. Ülevaatuse käigus fotografeeritakse koer ning saadud pildimaterjal säilitatakse akti juures. 

C. Avatud tõuraamatusse registreeritud koer 

Tõugu võtmise kaudu avatud tõuraamatusse registreeritud koerad kantakse Eesti Kennelliidu Tõuraamatu registrisse EST-xxxxx/Uxx ja neile väljastatakse puuduvate või puudulike põlvnemisandmetega registreerimistunnistus. Need koerad võivad osaleda näitustel, katsetel ja võistlustel vastavate piirangutega tiitlit õigustavate sertifikaatide (CACIB) ja tiitlikinnituste osas. U-registris olevate koerte järglased registreeritakse üldistel alustel kuid tingimusel, et pesakonna vanemate kohta on enne paaritust tehtud DNA-uuring ning on välistatud lähisugulaste omavaheline aretuskasutus (keelatud on isa-tütar, ema-poeg, vend-õde kombinatsioonid). DNA-uuringute kulud kannab koera aretuses kasutamisest huvitatud isik. Muus osas peavad pesakonna vanemad täitma kehtivaid nõudeid.